Qalipaammi qorsummi allerpaamiittumi Kalaallit Nunaat qorsooqqissoq ilisaritinneqarpoq. Qulaaniittup qalipaatip tungujortup erseqqissup Kalaallit Nutaata qilaa ilisarnaaserpaa. Qalipaatit taakkua marluk pingasunik teqeqqulimmik qaqortumik akunneqarput, tassunga ilisarnaataavoq qaqqaq Nasaasaaq Sisimiuniittoq.

Tamatuma saniatigut pingasunik teqeqqulik qaliatut takuneqarsinnaavoq – tamanna uagut niuerfitsinnut pingaarnermut ilisarnaataavoq tassaasumut sanaartorneq. Ilisarnaat Illussanik titartaasartumik Titartagalersuisartuusumillu Bo Andersenimit, DK suliarineqarpoq.

PERMAGREEN oqaatsinit marlunnit katitigaavoq tassa oqaatsit ‘permanent’ aamma “Greenland”. Aterput atorlugu kissaatigaarput Kalaallit Nunaanni suliffeqarfittut aallussisutut aalajaatsutullu immitsinnut ilisaritikkusuppugut.

 

Permagreen immikkoortortaqarffii assigiinngitsuupput

Permagreen Grønland A/S Allaffeqarfia Nuummiippoq immikoortortaqarfii makkuupput Sisimiut, Maniitsoq, Qaqortoq aammalu Narsami. Paasisaqarnerorusukkuit uunga alakkaagit

 

Nuuk
Permagreen Grønland A/S-p immikkoortortaqarfia Nummiittoq immikkoortortaqarfiit annersaralugu, saniatigut aqutsisoqarfittut atuuppoq. Akunnermusiallit 55-t, allaffimmilu atorfillit 12-t sulisoralugit. Inissialiat, sullissiviit/paaqqinnittarfiit kiisalu allaffinnik sananeq annerusumik suliarisaraagut. Nuuk Kalaallit Nunaanni illoqarfinni sanaartorfiunerpaajusutut inissisimanera tunngavigalugu immikkoortortaqarfiup suleriaatsit misilittagaqarfiulluartut tassaapput: Tamakkiisumik akisussaaffeqarluni aamma innersuunneqarluni sananerit, kiisalu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut atorlugu sananeq – suleriaaseq suli nutarpasissuusoq. Nuummi aamma nammineq aningaasaliiffigalugit inissiat nammineq pigisassat sanaartorpagut. Taakku tunineqartarput aningaasalersuineq ukiuni 10-40-50 atorluni aaqqiissussaq atorlugu. Beton-imik qisunnillu sananerit nammineq suliarisarpavut suliatsinnillu pingaarnersaallutik, saniatigoortimillu piffissalerlugit suliarineqartartut tassaallutik nunalerinerit, qarmagalerinerit aamma qalipaanerit.

 

Nuuk pillugu

 
Nuuk Kalaallit Nunaata illoqarfiisa nutaannginnersaraat. Qjoqersuiartortumik Hans Egede-mik 1728-mi pilersinneqarsimalluni. Ullumikkut Nuuk illoqarfissuuvoq 15.000-t tikillugit inoqarluni. Nuuk isumaqarpoq nuua, kangerloqarfiusumi godthåbsfjord-ip paavani inissisimalluni. Nunaqarfiit Nuup Kommunea-nut atasut; Kapisillit godthåbsfjord-ip ilorpiaaniittoq aamma Qeqertarsuatsiaat, Nuup kujataani David Strædip tungaani inissisimasoq.

Kangerlunni qaqqanilu pinngortitami misigisassanik alapernaatsunik peqarluarpoq. Nuup eqqaa imaanilu uumasunik pigissaarpoq, eqqaaneqarsinnaasut ilagaat arferit, puisit aamma tuttut. Sermersuup takornariarnissaanut periarfissaqarpoq, aamma soorlu umiatsiamik angalalluni arfernik takornariartitsisoqartartoq, qulimiguulimmik angalalluni sermersuarmut nunaqarfinnullu tikeraartitsinissamik aaqqissuussisoqartarpoq.

Nuummi nutaat nutaanngitsullu kalaallit ileqqumisut immikkuullarilluinnartumik inissitsiterneri aqqusaagassaapput. Umiarsualivitoqqamiik aqqut atuaraanni illut kusanartut nutaanngitsut saneqqullugit kalaaliaraq tikillugu, tassani ullormut pisat puisit, timmissat aalisakkallu tuniniagaapput. Illoqarfiup nutaannginnersaanit assigiinngisitsisut ilagaat Katuaq – kulturip illorsua sananeqaataa nersornaasigaq, Ilisimatusarfik nutaaq kiisalu naluttarfik “Malik” ilanngullugu. Kulturikkut eqqummaarissumik akuttunngitsunillu pisoqarfiunera pillugu illoqarfiup susoqarfiunera unittuusineq ajorpoq.

Kalaallit Nunaanni illoqarfinni Nuuk anginerpaanini aallaavigalugu sineriammut attaveqarluarpoq ilaatigut Air Greenland-imi timmisartut ullormut arlaqaqisut angalasarneri aqqutigalugit. Timmisartornerup saniatigut umiarsuit sinersortaatinik angalaneq periarfissaavoq kujataanut Narsassuaq avannamut Ilulissat tikillugit.

Maniitsoq
Ukioq 1992 Maniitsumi immikkoortotaqarfik aallartsisarneqarpoq, maannakkullu 25 miss. sulisoqarluni (sanasut, qisunnik ilusilersuisut, suliassiissutinillu annertunernik aallarnisaasut/ suliallit). Suliassatta ilagaat sullissinerit, nutartsiterinerit aamma sanaarornerit. Taakku saniatigut sanaartortitaliat immikkut sanatitanik (anlæg) suliaqareersimavugut. Aalassarilluta illoqarfiup inuaqatigiivini peqataavugut agguaqatigiissitsinermilu ukiumut sanasutut ilinniartumik ataatsimik naammassisitsisarluta.

 

Maniitsoq pillugu

 
Maniitsoq “manissoqanngitsoq” atiminut tulluartuuvoq: Kangerluit qinngortuut nerukitsut aammalu qaqqat Kalaallit Nunaata Kitaani portunerpaat Maniitsumut immikkuullarissumik ilisarnaasiisuupput. Alutornarluartunittaaq qeqertaaraqartiterpoq piniartut – aamma sunngiffimmi piniartut illuaraliaanik sanaartorfiusimasut.

Maniitsup eqqaa Maniitsullu avataani inuussutissarsiutaanngitsumik aalisarnissamik, qajartornissamik, pisulluni angalaarnissamik imaatigullu angallatinik angalaarnissamik piukkunnartuuvoq. Timmissat ineqarfii angisuut kangerlunnilu arferit amerlasuut Maniitsumi aamma ilisarnaasiisutut takussaapput. Illoqarfik ukiorpassuarni Kalaallit Nunaanni sisorarfiusuni misilittagassaqarfiulluarnerpaatut pissanganarnerpaasutullu inissisimavoq, ujakkaarutaagaluarpata imaluunniit qaqqasiutinik sisoraataagaluarpata (alpin-ski).

Timmisartoq ulluinnarni Maniitsumiik Kangerlussuaq, Nuuk aamma Sisimiut tikillugit angalasarpoq. Umiarsuaq ilaasortaatip Kalaallit Nunaata Kitaani angalasartoq Maniitsoq aqqusaartarpaa.

Aalisarneq, pingaartumik raajanik, qaleralinnik saarullinnillu aalisarneq isertsitaqarfiusut pingaarnerit ilagaat. Kalaallit Nunaanni puisit amiinik nioqquteqarnermi Maniitsumi piniartut annertunerpaamik pilersuisuupput. Taassuma saniatigut Maniitsup eqqaa tuttunik umimmannillu piniarnissamik periarfissaqarluarpoq, tamannalu Maniitsup Kommuniata inuttaavinut aningaasanik isertsitaqartsitivoq.

Sisimiut
Permagreen Grønland a/s Sisimiuni 15. sept. 1975-mi Sanaartonermik Ilinniarfiup sananeqarneranut atatillugu pilersinneqarpoq. Aqutsisut piginnittuusullu amerlanerit Adserballe & Knudsen-miik danskit suliffeqarfiutaaneersuupput, 1950-kkut ingerlaneranili Kalaallit Nunaanni sulilersimasut. Taamaalilluni suliffeqarfik atuutileqqaarnerminiilli issittumi sanaartornermik ilisimannillualereerlutik misilittagaqarlualereersimapput. Permagreen Grønland a/s-p aqutsisoqarfia Sisimiuniippoq ukioq 2004 tikillugu Nuummut nuunneqarnissami tungaanut.

Sisimiuni immikkoortortaq 20 miss. sulisoqarpoq taakkunannga amerlanerusut beton-ilerisutut aamma sanasutut atorfeqarlutik. Suliat pingaarnerusut sanaartornerup iluani tassaanerusut: Beton-it qisuillu atorlugit sanaartorneq, taakkunannga sanaat annertuut immikkut ilisimasaqarfigisagut kiisalu tamakkiisumik akisussaaffeqarluni sananerit suliarisarpagut. Sanaartornerup saniatigut Sisimiuni beton-iliorfeqarpoq beton-imik naammasseriikkamik piliorfik.

 

Sinerissami sapangartaq Qaasuitsup killeqarfiata eqqaani

 

Sisimiut 1756-mi ajoqersuiartorfiusutut aamma niuernermik ingerlatsivittut tunngavilerneqarpoq, Holsteinsborg-itut taaguuserlugu. Sisimiut isumaqartoq “inuit sisit eqqaani najugallit” Kalaallit Nunaanni kommune-t annerpaani tulliuvoq 6000-t tungaannut inoqarluni.

Illoqarfik Qaasuitsup killeqarfia (polarcirkel) avannarpasilaarlugu inissisimavoq ukiuuneranilu upernaaq ilanngullugu qimussertoqarsinnaalluni. Illoqarfiup nutaannginnersartaani sanaartugatoqqat Kalaallit Nunaat nunasiaataagallarmat ukiut 100-ni siulliusuni pinngorsimasut suli takussaapput, soorlu oqaluffik tungujortumik qalipagaq Kalaallit Nunaanni oqaluffiit nutaannginnersani tulliusoq, tassa 1775-mi sanaaq.

Sisimiunut ilisarnaasiisuuvoq qaqqarsuaq 784 miiterinik portutigisoq “Nasaasaq”. Ukiukkut qaqqarsiutinik sisorarnissamik periarfissagissaartoq aamma aasami pisulluni angalaffissaqqissuuvoq takorannersumik illoqarfik, imarsuaq, qaqqat kiisalu qanga nunaqarfik inuerussimasoq Assaqutaq qulangerlugit isikkivigissuulluni. Immap siuitsup kangerluillu isorartuut umiatsiamik angalaarfikkuminartuupput arfernik puisinillu takunissamik periarfissaqarluarluni. Pisullaqqikkaanni Sisimiuniit pisuinnaat aqqutaat atuarlugu ullut 8-10-t atorlugit Kangerlussuaq tikinneqarsinnaavoq. Assigisaanik ukiumi qimussinik snescooter-inilluunniit aqqut atuarneqarsinnaavoq.

Aalisarneq inuussutissarsiornermi pingaarnersaavoq. Pingaartumik raajarniarneq, assagiarsunniarneq aamma saarullinniarneq, annikinnerusumik kapisillit qaleraliillu aalisarneqarlutik. Piniagaapputtaaq aarrit, puisit, tuttut kiisalu umimmaat.

Timmisartoq ullormut Sisimiuniit Kangerlussuarmut angalasarpoq kitaanilu illoqarfinnut allanut akunnaatsumik angalasarluni. Ilaasortaat kujataani Narsassuaq avannaanilu Ilulissat tikillugit angalasartumit Sisimiut aqqusaarneqartarpoq.

Qaqortoq
Permagreen Grønland A/S 2002-mi Qaqortumut pivoq Entreprenørkompagniet A/S-ip pisiarineratigut kingusinnerusukkullu SamByg Kujataani ApS-ilu kattuppugut. Maannakkut sanasut, qalipaasut, ilinniagaqarsimanngitsut aamma lærlingit 55-it missaaniittut sulisorivagut. Suliniutigut pingaarnerit tassaapput sanasut, qalipaasut aamma VVS-imi suliassaat.

Uagutsinnut pingaaruteqarpoq inuiaqatigiinni suliffigisatsinni suliassat annertuut taamatullu mikisut naammassisarnissaat, tamatuma suliassavut assigiinngiiaartippaat aamma tamatumunnga ilutigitillugu sulisutta sulisoriinnarnissaat ajornannginnerulersippaat.

Suliassat allat (matuersaaserineq, igalaalerineq) suliarisartakkavut tassaapput sanasutut sulinerup malitsigisai, tamatumani sullittakkatsinnik sullissinissaq periarfissarilersimavarput.

Nunalerinermut immikkoortortaqarfik, tassani isumassarsiaq pinngorpoq sanaartornermi suliassanik annertuunik amerlanerni pissarsisaleratta nunalerinermik aamma qaartiterinermik suliassartalinnik. Tamatuma aamma VVS-imut immikkoortortaqarfiup kinguneraat erngup, erngup igitap aqqutaannik aamma ungasianit kissaanermut tunngasunik amerlanerusunik suliassaqartalernerput. Tamatumunngattaaq ilanngupput pisortanik aamma privatinik ukiuunerani aputaajaanermik sullissisarnerit, tamanna aammattaaq sulisutsinnik aalajaatsunik pikkorissunik ukioq tamakkerlugu sulisorinniinnarnissatsinnut pingaaruteqartuuvoq.

VVS-imut immikkoortortaqarfik nalaatsorneruvoq tassa UE ajoraluartumik suliffeqarfimmik ingerlatsiumajunnaarmat uagullu suliassanik annertuunik arlaqartunik naammassisassaqarluta. Iluatsitsivugut sulisut ilaasa suliassanik taakkuninnga naammassinneqataanissamut piumassuseqarnerat pissutigalugu, taamaalilluta periarfissaq takusinnaalerparput ingerlatseqqinnissaanut aamma anginerusumik ilanngutsinneqarsinnaaneranut.

Kalaallit Nunaata Kujataani sapangaq

Qaqortup kommuneqarfiata ilagaat nunaqarfiit Eqalugaarsuit Qaqortup kitaani inissisimasoq, Qassimiut kommuneqarfiup avannarpasinnertaaniittoq, kiisalu Saarloq nunaqarfinni minniersaasoq. Qaqortup illoqarfia 3000-nik inoqarluni kujataata annersaraa immaqalu aamma kusanarnersaralugu.

Illoqarfiup qeqqa alianaatsuuvoq anginngitsumik niueriartortarfeqarluni sanaartukkallu niuertoqarfiusimasunit – qanga illoqarfik pinngormalli 1775-mili pilersinnikut suli illoqarfimmi takussaallutik. Inuutissarsiornermi pingaarnertut aallaaviusut; aalisarneq, sullissineq, allaffissorneq aamma puisit amiinik suliaqarneq tunisassiornerlu.

Qaqortumiik umiatsiamik angalaarluni nunaqarfinnut tikeraartoqarsinnaavoq, soorlu Eqalugaarsuit tikillugit imaluunniit qallunaatsiaat noorlerni biskopiata najugaa Igalikup eqqaaniittoq tikillugu. Qaqortup avannaata kangianut nal.ak. amerlanngitsut atorlugit angalagaanni Kalaallit Nunaanni qallunaatsiaat illukuisa paarilluagaanersaat Hvalsey Kirke, kujasinnerulaartuanili qeqertami Uunartoq-mi nassaasaallutik puilasuut kissartut.Qaqortumi aamma periarfissaqarpoq asimukarluni aalisarneq, qajartorneq, savaatilinni unnuineq allarpassuillu asimi misigisassat. Frelser Kirke 1832-meersoq illoqarfiullu katersugaasiviutai marluusut aamma misigisassaqartitsilluarput takornariassallugit. Illoqarfiup eqqaa pisulluni angalaarfissatut orniginartuuvoq, assersuutitut soorlu Tasersuaq kaajallallugu pisuttuarfiusinnaasoq.

Qaqortoq Narsarsuup timmisartoqarfianiik qulimiguulimmik umiarsuarmillu tikinneqarsinnaavoq. Kalaallit Nunaata Kujataani illoqarfiit imminnut qanillutik inissisimapput, qulimiguulinnik angalaffiulluarluni akuttoqatigiimmik umiatsianik umiarsuarnillu aqqusaarneqartarluni.

Narsaq
Permagreen Grønland A/S Narsamut pivoq 2002-mi Entreprenørkompagniet Aps-ip pisiarinerata kingorna. 1966-miit ukiorpassuarnilu siullerni annerusumik auliaasimapput nunalerinerit qaartiterinerillu, olie-mik nioqquteqarneq ilanngullugu. 1989-mi sanaartorneq aallartsippoq, pingaartumik beton-it qisuillu atorlugit sanaartornerit.

Maannakkut 25 miss. sulisoqarpugut (qalipaasut, sanasut, ruujorilerisut aquttullu). Immikkoortortaqarfiup ukiorpassuarni illoqarfiup ineriartornera sunneeqataaffigisimavaa suliffeqarfiunini aqqutigalugu aamma ataqatigiikkumanerup anersaavanik piumassuseqarluartumillu nunaqqatigiinni suliassanik naammassinnittarnermigut.

 

Narsaq – Kalaallit Nunaanni qorsortaq

 

Narsap kusanassusaa sapanngatut alutornartigaluni pinngortitarlu takorannersumik imminut assigiinngisitaarisoq. Sermersuarmut isikkivilik, illoqarfiup avataatungaani kangerluisalu akornanni iluliarsuit ingerlaartut. Narsap taaguutigaa illoqarfiup toqqavia qorsuk narsaq anngajaaq.

Illoqarfiup sermersuaq ungasinngisaani inissisimatillugu sermitap sisujartuaartumut umiatsiarluni takornariarnissaq periarfissaalluarpoq, assigisaannillu qallunaatsiaat illukui takornariarfiulluartut, pisullunilu angalaarneq tamanit nuannarineqarluartuullutik sammisaalluartuusut. Narsami qooroq qaqqallu tunuliaqutaapput ujarassiornermut soqutiginnittunut alapernaatsut. Tassaniipput ujaqqat mineral-illu amerlasuut qaqutigoortut immikkuullarissut nunarsuarmi allami nassaassaanngitsut. Narsap avannaa sermitaqarfiuvoq sisujartuaartumik. Tassannga Narsap eqqaa kangerluilu iluliaqarput takussaajuaarnartumik. Kangerloqarfik tamarmi puisinik, kapisilinnik, eqalunnik tikaagunnillu pigissaarpoq.

Narsap Kommunea 2000-t tikillugit inoqarpoq, taakkunannga 1700-t illoqarfittaani najugaqarlutik. Tassaniit Eriksfjord-i iserterlugu Narsap avannaata kangianiippoq nunaqarfik Narsarsuaq 44 km-nik ungasitsigisumiilluni. Akinnguaniilluni nunaqarfik Qassiarsuk, aamma avannaa kangiani 34 km-nik ungasitsigisumi Igalikup kangerluaniippoq nunaqarfik Igaliko. Narsap Kommune-ani arlalinnik savaateqarfeqarpoq.

Narsami amerlanerit allaffissornerup iluani atorfeqarput, savaatillit imaluunniit aalisartut inuussutissarsiornermi pingaarnersaasuusut. Septemberimi Kujataani savaatillit tamarmik Neqi A/S-imut savanik toqoraatitsiartortarput.

Narsamut aqqut nalinginnaanerusoq, Narsarsuarmi timmisartoqarfik nunanik tamanik tikerarfiusoq/akunniffiusoq aqqusaarlugu tassannga qulimiguulimmik imaluunniit imaatigut angallatit atorlugit Narsaq tikinneqartarpoq. Kalaallit Nunaata Kujataa takornariarniaraanni Narsaq aallartsiffigalugi pitsaavoq, illoqarfik kjataani kangerloqarfimmilu qitiusutut inissisimagami, ilaasortaatinik aqqusaarneqartarpoq kujataaniit Narsarsuaq avannamut Ilulissat tikillugu.

Preben-Kold-Permagreen

Oqaluttuassartaa

Permagreen A/S-ip siulii 1950-ikkunneersuupput
l950-ikkunni J.P.Knudsen umiarsuaaqqamut motoorilimmut ilaalluni Københavnimiit Qaqortuliarpoq tassanilu nunalilluni sanasorpaaluit ilagalugit. J.P.Knudsen-ip Københavnimi suliffeqarfiutaa ateqarpoq Adserballe & Knudsen, Kalaallit Nunaannilu ingerlassat suliffeqarfimmut pingaaruteqarlualerput. Aasani tulliuttuni tamani Adserballe & Knudsen A/S-ip Kitaani Tunumilu sanaartulerput, Station Nord-imiit Nanortalimmut.

Oqaluttuassartaa tamakkerlugu atuaruk ataani…

 

Oqaluttuassartaa

Permagreen-ip oqaluttuassartaa

Permagreen A/S-ip siulii 1950-ikkunneersuupput
l950-ikkunni J.P.Knudsen umiarsuaaqqamut motoorilimmut ilaalluni Københavnimiit Qaqortuliarpoq tassanilu nunalilluni sanasorpaaluit ilagalugit. J.P.Knudsen-ip Københavnimi suliffeqarfiutaa ateqarpoq Adserballe & Knudsen, Kalaallit Nunaannilu ingerlassat suliffeqarfimmut pingaaruteqarlualerput. Aasani tulliuttuni tamani Adserballe & Knudsen A/S-ip Kitaani Tunumilu sanaartulerput, Station Nord-imiit Nanortalimmut.

Ingerlassat annertusiartortillugit, aalajangiunneqarpoq kalaallit immikkoortoqarfiat namminersortutut piginneqatigiiffiussasoq Kalaallit Nunaanni nalunaarsorsimasoq ateqarluni Permagreen Entreprenørselskab A/S. Tamanna piviusunngortinneqarpoq 1975. J.P.Knudsenip qatanngutaa Hans-Wiggo Knudsen piginneqatigiinnut ilanngunneqarpoq. Suliffeqarfik suliassarpassuarnik ingerlatsivoq ilaatigut illunik, atuarfinnik, meeqqerivinnik, aalisakkerivinnik umiarsualivinnillu sanaartorneq nutarterinerlu.

1992 Permagreen A/S Adserballe & Knudsen-ilu akiliisinnaajunnaartutut nalunaarutigineqarput sanaartugassat ikilimmata. Ukioq taanna kingusinnerusukkut piginneqatigiiffimmi nutaami – Permagreen Grønland A/S – suliat nanginneqarput piginneqataasullu ukuninnga ilaneqarput: John Mathiesen Maniitsumiit, Hans Petersen Tasiilamiit Svend Junge-lu Nuummiit. Niels Larsen NCC-meersoq siulersuisunut ilannguppoq, NCC-llu piginneqataassutini annertusiartortiinnarpai.

2002-mi kinguaariit nikipput. Permagreen A/S-ip Entreprenørkompagniet Aps Qaqortumi Narsamilu immikkoortoqarfeqartut pisiarai akuliutsillugillu.

NCC-p ingerlatseqatigiiffissuup pilersaarusiorneranut atasumik siaruarsimassuseq annikillileriffigaa, 2005-imilu Management Buy Out pilersinneqarpoq. Preben Kold Larsen annerpaamik aningaasaliisuuvoq aningaasaqarnermullu pisortaq Peter Møller Jensen, Nuuk, piginneqataalerpoq.

2011 Kujataani Sambygiusimasoq pisiarineqarpoq, kingornatigullu Permagreen-imut ilanngunneqarluni. Sambygimik kisermaasilluni piginnittuusimasoq aqutsisuusoq Jesper J Petersen taamaalilluni Permagreenimi piginneqataalerpoq.

Kinguaariit nikinnerat 2021-mi

Novemberimi 2021 Preben Kold Larsen  Per Aarsleff Holding A/S-ilu isumaqatigiissusiorput  Per Aarsleff Holding A/S-ip Permagreen-ini piginneqataassut 70%-ia piginneqataaffigilissagaa, Piginneqataassutsip sinneruttua 30%-i allaffissornermi ittuuneq Jeppe B. Steffensen-ip sanaartornermilu ittuuneq Jesper J. Petersen-illu akornanni agguarneqarpoq. 

Piffissap sivisuup iluani eqqartorneqartuartoq kinguaariit nikinnissaat ilutigalu piginnittut nikipput.

Suliffeqarfissuaq Aarsleff( arlariinnik immikkoortortaqarfilik) ukiuni arlaqartuni Kalaallit Nuanaanni suliaqartareersimavoq. Permagreen-illu Aarsleffip immikkoortortaasa ilaat Ístak hf. Island-iminngaaneersoq suleqatigisareerpaa.

PERMAGREEN-IP ANGUNIANGAAI

Paasisaqarnerugit Permagreen anguniangaai takorluugaalu pillugit. Permagreen akisussaaffigivaa pingaartillugulu CSR aammalu ilinniangaqarneq Kalaallit nunaata iluani.

 

Takorluukkat

Takorluukkat

Kalaallit Nunaanni sanaartornermik sulialinni/aallarnisaasuni siuttuunissaq, sulianik pitsaanerpaamik pitsaassusilinnik tunniussisartoq tamanut nalitunerulersitsisumik.

Najoqqutassatut siunertat/pisussatut anguniakkat:

  • Sullitat iluarisimaarinnittut amerliartornissaat
  • Suliffimmik isumannaallisaaneq
  • Qiimasunik sulisoqarnissaq
  • Aningaasat isertitat/iluanaarutit annertusinissaat

Iluaqutissatut/periusissatut anguniakkat:

Pitsaassuseq pitsaanerpaaq piffissaliussaq eqqorlugu:
– kissaatigaarput sullitanit suleqatinillu sulianik piffissaliussaq eqqorlugu pitsaanerpaamik pitaassusilinnik naammassinnittartutut nersorneqarnissarput.

Pilersitsisinnaanermik annertusisaaneq immikkoortortaqarfinnilu tamani suliassanik nungutsaaliorneq:
– kissaatigaarput pilersitsisinnaaneq annertusineqassasoq aamma aningaasat isertsitat annertusisarneqassasut, piginnaassuseqarluartumik unneqqarissumillu pilersaarusianik aqutsineq aamma ingerlatsineq aqqutigalugit.

Suliffeqarfimmik isumannaallisaaneq:
– suliffeqarfiup suli isumannaannerulernissaa anguniarparput aningaasaqarnermi angusat malillugit aamma piginnasaqarnermik ilikkakkat aqqutigalugit – taassunga atatillugu issittumi sanaartorneq teknikkikkut isumaqatigiissutinullu tunngasunik ineriartortitsineq ajunnginnerusoq suliniutigaarput.

Sulisitsisoq kajungernartoq:
– kissaatigaarput kajungerinartumik sulisitsisuunissarput, suliffiup avatangiisaanik qitiutitsisoq, sulisup sanaartornerup iluani ineriartornermi malinnaasinnaanissaanik periarfissiisoq taamaalilluni suliamik pitsaasumik pitsaassusiliisinnaanera isumannaatsunngorlugu. Anguniarparput Kalaallit Nunaanni najugallit sulisut amerliartussasut.

Pingaartitatut naleqartitat:

Ammasuuneq:
Kissaatigaarput suliffifeqarfimmik ingerlatsinerput paasinarluartuussasoq. Anguniarparput Permagreen-ip iluani avataanilu suleqatinut atatillugu ammasuunissaq.

Attaveqatigiinneq:
Attaveqatigiittarnissaq ataasiakkaat pisariaqartitaannut tulluarsagaassaaq aamma suleqatigiinnermi suut naatsorsuutigineqarsinnaasut peqqissaartumik erseqqissarneqassapput.

Ineriartorneq:
tamanik isajaatsumik ineriartortitsineq anguniarparput

Uppernassuseq:
akisussaaffimmik tigusisarpugut neriorsuutigullu pilersittarlugit

Pisariaassuseq & qitiutiaq:
Pisariunngitsumik aaqqiiniaaneq ujatortarparput aamma sullitanut, suliffeqarfimmut sulisunullu nalitunerulersitsisut qitiutillugit.

CSR

Permagreen CSR Greenlandimut ilaasortaavoq tamatumani pissutigalugu uagut kissaatigigatsigu pitsaasumik inuiaqatigiit ineriartornissaannut peqataanissarput.

Permagreen siusinnerusukkut CSR Greenlandimut ilaasortaasimavoq 2017-imiillu peqataaqqilissalluni. Permagreenimi isumaqarpugut CSR Greenlandip sulinera inuiaqatigiit ineriartornerannut pingaaruteqartuusoq, soorlu assersuutigalugu pinngortitamut, inuttut atugarisatigut sammisamut aammattaaq peqqissutsimut sullivimmilu iluarisimaarinninnermut tunngatillugu.
Aamma isumaqarpugut CSR Greenland Kalaallit Nunaanni malunnaateqarnini angusimagaa inuiaqatigiinni avatangiisit aamma inuttut atugarisatigut sammisanut tunngatillugu.

Permagreen CSR-imut tunngatillugu sammisani amerlasuunit suliaqareerpoq. Annertuumik qitiutipparput lærlingit ilinniartitaanerat tassani 10 % sinnerlugit ilinniakkamik ingerlatsisoqarpugut. Tamatigut ilinniartut pigiinnarniarlugit nutaanik aaqqiissutissanik ujartuiuartarpugut. Soorlu assersuutigalugu ilinniartunut tunngasut Narsami annikillisartariaqarsimavagut sanaartornernik ingerlatsinerup appariartornera pissutigalugu. Tassanilu sulissutigisimavarput lærlingit assersuutigalugu Qaqortumi imaluunniit Nuummi praktikkernissaminnut neqeroorfigineqarnissaat.

CSR Greenlandip Sermersuumik suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarsimaneranut tunngatillugu ilaatigut pisiniartarnermut aamma neqerooruteqartarnermut aammattaaq piginnaasanik ineriartortitsinermut tunngatillugu, tamanna Permagreenimit tapersersorniarparput. Tamatuma saniatigut ilaasortaanitsigut naatsorsuutigaarput suliffeqarfitsinni namminermi qitiutitsinerulernissarput ilaatigut CSR-imut tunngatillugu piginnaasatsinnik annertusaanikkut.

Qilanaaraarput ukioq pissanganartoq piujuaannartitsinermik qitiutitsinerulluta soorlu assersuutigalugu akisussaassuseqartumik pisisarnitsigut aamma Nuup illoqarfittut pingaarnertut pilersaarutaani sulinissaq.
CSR Greenland peqatigiiffiuvoq tassani ilaapput Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit angisuut aamma mikinerit, taakku toqqarsimavaat niuernermik ingerlatsiniarlutik inuiaqatigiinnut akisussaassuseqartumik. CSR Greenland pillugu annertunerusumik uani www.csr.gl atuarit.

Aningaasaleeqataasut

Aningaasaleeqataasut

Suliniutinut assigiinngitsunut aningaasanik tapersiisarnikuuvugut. Pingaartumik inuit atugaannut iluaqutaasunik aammalu meeqqanut inuusuttunullu ataatsimoorullugu siunertanut aammalu atugarliornerpaanut tapersiisarpugut. Immikkoortortaqarfiit tamarmik sumiiffimmi pissutsinnik pisariaqartitanillu nalilersuineq aallaavigalugu aningaasanik tapersiinerit aquppaat.

Ukiuni kingullerni aningaasanik tapersiinernut ataaniittut assersuutigaagut.

Pisinnaasallit

Permagreen Kalaalit Nunaanni Badmintonertartut Kattuffiannut pingaarnertut tapersersuisuuvoq, ilaatigullu badmintonertartut inuusuttut pisinnaasallit ineriartornissaannut kiisalu sungiusaasut ineriartortinnissaannut tapersiisarpoq.

Uani annertunerusumik paasisaqarit: www.http://www.greenlandbadminton.com/DK

Issittumi illoqarfimmik pilersaarusiortartut

Ilinniagaqartut 16-it Nuummut angalanissaannut tapersiivugut. Angalanermi siunertaavoq Nuummi Blok-P aamma Tuujuup eqqaani sanaartornissamut siunnersuusiornissaq siunissamilu Kalaallit Nunaanni illoqarfiit pingaanersaata qanoq isikkoqarnissaanut siunnersuusiorneq.

Kalaallit Nunaat kaajallallugu

Sanasoq Elias-Oleraq Inusugtoq Sisimiuni Permagreenimi sulisoq Peter Brandtip Kalaallit Nunaat kaajallallugu qajartornerani peqataavoq. Permagreeni atisanut aningaasanik tapersiivoq aammalu umiatsiaaqqap angalanermi atugassap sananerani sannavimmik atortunillu atugassiilluni.

Foreningen Grønlandske Børn

Tapersiinerput aqqutigalugu kissaatigaarput Kalaallit Nunaanni ilaqutariinnik atassuteqaateqartitsinissamik suliniutip tapersersornissaa, meeqqallu atugarlioraluartut ilaatigut maligassiuisunngornissaannut tapersiinissaq.

Nuuk Internationale Friskole 2010

Nuuk Internationale Friskole tapersersorparput. Aningaasanik tapersiisarnerput aqqutigalugu Kalaallit Nunaanni meeqqat ilikkagaqarnissaat ilinniarnissaallu tapersersorparput.

NUP ujakkaartartut, Nuuk 2009

Nuummi Ujakkaartartut Peqatigiiffiat inuusuttunut ujakkaartartunut aallussilluartunut peqatigiiffiup illussaata nutaap sananeranut atatillugu aningaasatigut tapersiivugut.

Kâgssagssuk assammik arsartartut, Maniitsoq, tapersiinissamik isumaqatigiissut.

Inuusuttut sunngiffimmi sammisaqartarnerat annertusarniarlugu assammik arsartartut holdit sisamat

Nukappiaqqat assammik arsartartut:

– U-15 GM-imi 15. marts 2009-mi nr. 2-nngortut

– U-18 GM-imi 22. marts 2009-mi nr. 2-nngortut. Asseq takujuk

– U-21 GM-imi påskimi peqataasut.

Aamma niviarsiaqqat U-18 tapersersorpagut

Mælkebøtten, Nuuk

Neqaarniap pisiniarfigisimasaata Meeqqat Inuusuttullu Illuat Mælkebøtteninngortinnerani allanngortiterinermut atatillugu allanngortiterinermi oqorsaatinik tapersiivugut kiisalu allanngortiterinermi pisortaatitaqarluta. Tapersiineq 200.000 kr.-it missaaniippoq. Kalaalit Nunaanni meeqqat inuusuttullu atugarisaannut aningaasaliineq taanna aningaasaliisarnitsinni siunertat pingaarnersaasa ilaattut isigaarput.

SSP-ip ujakkaarnermut immikkoortortaqarfia, Sisimiut.

Ukiut qulit sinnerlugit sisorartartut peqatigiiffiata SSP-ip ujakkaarnermut immikkoortortaqarfia tapersiinissamik isumaqatigiissuteqarfigaarput. Tapersiinissamik toqqaanerput peqatatigiiffiup taassuma pingaarutmik inuusuttunut annertuumik suliniuteqarneranik tunngaveqarpoq. Sulineq taanna takussutissaqalereerpoq assigiinngitsunik pissartanngorniuuttoqartarami unammisoqartarlunilu, tassa peqatigiiffiup peqataatitai pikkorinnerpaat ilaaniittarmata. Pingaartumik inuusuttut ersarissumik takutitsilluartarput, tamannalu ilaatigut juniorit VM-imi aamma Europa Cupimi peqataasarnerisigut takuneqarsinnaavoq. Aamma peqatigiiffiup illuutaata sananeqarneranut tapersiinikuuvugut, marrarmik Kangerlussuarmeersumik qammagassiornikkut.

 

Oqaatsit tungaatigut politikki

Oqaatsit tungaatigut politikki

Permagreen-ip anguniarpaa, sulisut tamarmik naleqquttumik iluamillu misingisimanissaat qanorluunniit oqaaseqarneq apeqqutaatinnangu. Tamanna anguniarparput pisariaqarmat, sulisorisarput oqaloqatigilerutsingu oqaatsit atungarisaat aallaavingissallutigit, sulisutta oqaasii malillugit. Suliaraa iluarsartuullungu soorlu sulinermi oqaatsit suliffeqarfitsinni ukuusut kalaallisut qallunaatullu, kisanni soorunami aamma oqaatsit allat atorneqarsinnaasut.

Allangaqarluni saaffinginninnerit sulisutsinnut pisarput kalaallisut qallunaatullu, kisianni aamma tuluttut allangarsisoqarsinnaavoq pisariaqartillungu, saaffingineqartussap oqaasingisai malillugit.

Permagreenip anguniarpaa, oqaluukkuminartumik saaffinginninnissani avataaneersunik saaffingineqarnerup iluani aammalu oqaaserisat malillugit akineqartarnissaat saaffinginnissutit. Tamanna oqaaseqarnikkut akuersineruvoq, aammalu avammut takutitsilluarnerulluni soorlu

Oqarasuaatikkut, inuttut, allangaqarnikkut saaffinginnissutit akineqartarput inummik tamkkuninnga suliaqartunik.

Permagreenip anguniarpaa, isornianngitsut pissutsit kulturimut tunngasut  amerlasuunik pissuteqarnikkut, imaapporlu kinaaassusersiortuunngilagut sumiuussuseq pissutingalungu.

Sumiuussuseq apeqqutaatinnangu amerlasunik pissuseqarnerput nakuussutingaarput.

Kulturigut ilinniarlugit, amerlasuunik pissuseqarnerput piukkunnassuserpullu suleriaatsimik piukkunnassartarnermut iluaqutingaarput.

Permagreen anguniarpaa takutissallungu, oqaatsit aporfinginagit suliffeqarfiussutsini. Tamanna kusassaataavoq, suliffeqarfitsinnut, kisiannili nalinginnaasumik pingaarnertut kalaallissut qallunaatullu oqaloqatingiinnerit pisarput. Ussassaarinitsinni nittartakkatsinni allanilu takuneqarsinnaapput.

Suleqatigiinnerit

Sanaartornerup qanoq ingerlanneqarnissaanik sanaartortitsisup piumasaqaatai malillugit suleqatigiinnerni assigiinngitsuni peqataasinnaavugut. Suliassamut tamarmiusumut iluaqutaasumik pisinnaasat pitsaanerpaamik atorneqarnissaat sanaartornerup ingerlanerani suleqatigiinnermi qulakkeerneqassapput.

Sanaartortitsisup isumassarsineraniit sanaartukkap naammassinissaanut aammalu piffissami qularnaveeqquserfiusumi pisussaaffigut naammassillugit suliap ingerlanneqarnerani siusissumiit peqataarusuppugut. Permagreenip siusissukkut peqataatinneqalerneratigut teknikikkut aningaasatigullu pitsaanerpaamik aaqqiissuteqarnissamut tapersiisunik suliat imminnut atajuartinneqalissapput.

Uagutsinnik suleqateqarneq aningaasatigut piffissamillu isumaqatigiissutit iluanni tatiginartumik suliaqarnermik kinguneqassaaq.

Entrepriseformer
Sanaartukkap suussia annertussusaalu malillugit aaqqissuussaanermi, suleqatigiinnermi akisussaanermilu pissutsit aaqqissuuttarpagut.

 

Tamanik sanaartorneq
Tamanik sanaartornermi Permagreen Grønland A/S-ip sanaartortitsisumik oqaloqateqannginnermi arkitekti, ingeniøri siunersuisartoq siunnersuisartullu pisariaqartut allat sulisittarpai, taassumalu kingorna sanaartukkap tamarmiusup ingerlanneqarnissaa isumagisarlugu. Taamaalilluni sanaartukkap tamarmiusup ingerlanneqarnissaanut sanaartortitsisoq akisussaasumut ataasiinnarmut isumaqatigiissusiortarpoq.

Pingaarnertut sanaartortuuneq
Taassuma kinguneraa sanaartukkap tamarmiusup ingerlanneqarnissaa isumagisaripput aammalu akit, piffissap, pitsaassutsip avatangiisit pillugit isumaqatigiissitugineqartut iluaniinnissaat qulakkeertarlugu. Sanaartortitsisoq akisussaasumut ataasiinnarmut isumaqatigiissusiortarpoq, kisiannili sanaartornerup nammineq ingerlanneqarnissaanut akisussaaneq killeqarpoq.

Aamma suliassat ilaannik suliaqartarpugut, tassani taakkua assiginginik akisussaaneq killilerlugu sanaartornermi tamarmiusumi suliassaq ataaseq arlallilluunniit suliarisarlugit.

Suleqatigiinneq oqaloqatigiittarnermik, tatiginninnermik ammassuunermillu tunngaveqarpoq. Sanaartornerup pitsaanerusumik aallaveqarnissaa siunertaralugu suleqatit tamarmik siusissukkut peqataatilernissaat piumasaqaataavoq. Sanaartorneq ataatsimut ingerlatassat isumaqatigiissutigalugit ataatsimut anguniagaqarluni ingerlanneqartarpoq, aningaasaqarnermilu ataatsimut soqutigisat tunngavigineqartarlutik. Suleqatigiinneq minnerpaamik sanaartortitsisup, sanaartortup pilersaarusiornermilu siunnersortip akornanni pilersinneqassaaq.

Pilersaarusiornermi aqutsisut sanaartorfimmilu pisortat peqataasut ukiorpassuarni misilittagaat atorluarneqarnissaannut suleqatigiinneq pitsaasunik periarfissiisarpoq, tamannalu sanaartornerup pitsaasuunissaanut tapersiisarpoq. Taamaalilluni suleqatigiinnermi siunertaq pingaarneq tassaavoq sanaartornerup pitsaanerpaaffianiitinnissaa taamaalillluni pitsaanerusumik aningaasanillu atorluaanerulluni sanaartortoqartarluni.

Permagreen Grønland A/S Suleqatigiilluni sanaartornerni siuttuuvoq. Ilaatigut Tele Greenlandip / Sparbank Vestip Nuummi Qullilerfimmi illorsuaa qulinik quleriilik suleqatigiilluta sanavarput. Teknikikkut aningaasatigullu iluatsitsiviuvoq.

Nuummi Tuapannguani blokkinik ingutserineq taassumalu kingorna illorsuarnik arfineq pingasunik quleriilinnik sanaartorneq aamma Suleqatigiilluni sanaartorneruvoq, tamannalu piffissami 2007-imiit 2011-mut ingerlanneqarpoq.

Permagreen Grønland A/S Kalaallit Nunaanni SULEQATIGIINNERMI siuttoorusuppoq, misilittakkattalu oqaluttuarinissaannut piareersimavugut.

Joint venture
Permagreen Grønland A/S piffissap ingerlanerani sanaartortartunut allanut Joint Ventures-inik Suleqatigiinnernillu pilersitsisarnikuuvoq. Taamaaliornikkut Kalaallit Nunaanni issittumi sanaartornermi immikkut ilisimasagut aammalu sanaartortut nunanit allaneersut teknikikkut aningaasatigullugu ilisimasaat ataatsimoortinneqalersarput.

Permagreen Grønland A/S Pihl & Søn A/S aamma NCC joint venture-feqarfigalugit Kalaallit Nunaanni mittarfinni sanaartugassat pingasut 200 mio sinnerlugit akillit sanavai.

Permagreen Grønland A/S sanaartortunut nunanut allaneersunut Kalaallit Nunaani suleqataarusuppoq pitsaanerpaaq.